Avaleht/Blogi

OptiFibre® kiudained soolestiku talitluse toetamiseks

  • OptiFibre® kiudained soolestiku talitluse toetamiseks

    Kas tunnete sageli puhitust, raskustunnet kõhus või puutute kokku ebaregulaarse soolestiku tööga? Kõhukinnisus on üks levinumaid seedesüsteemi probleeme, mis mõjutab regulaarselt ligikaudu ühte inimest viiest ning esineb sagedamini naistel [1–3]. 

     Soolestiku normaalset talitlust mõjutavad mitmed tegurid [4–6] 

    • Toitumine

    • Vedeliku tarbimine

    • Füüsiline aktiivsus

    • Stress 

    Seedesüsteemi probleemide korral soovitatakse esmalt pöörata tähelepanu piisavale vedeliku- ja kiudainete tarbimisele, säilitada regulaarne füüsiline aktiivsus ning vajadusel korrigeerida toitumisharjumusi [10–12]. 

    Kui sümptomid püsivad ka pärast toitumise ja elustiili muutmist, võivad kiudainepreparaadid aidata toetada soolestiku normaalset talitlust ja igapäevast seedimise mugavust [7–16]. 

    Mis on OptiFibre®? 

    OptiFibre® on taimset päritolu kiudainepulber, mis on mõeldud soolestiku talitluse toetamiseks. Toode sisaldab 100% osaliselt hüdrolüüsitud guarkummi kiudaineid (ingl k Partially Hydrolyzed Guar Gum, PHGG). 

    PHGG on vees lahustuv kiudaine, mis fermenteerub soolestikus aeglaselt ning on üldiselt hästi talutav [7–11]. Tänu sellele omadusele võivad need aidata vähendada ebamugavustunnet, mis on seotud intensiivse gaaside tekkega ja mida esineb sageli mõnede teiste kiudainete tarbimisel. 

    Millist kasu võivad PHGG kiudained pakkuda? 

    Kliinilised uuringud näitavad, et PHGG kiudained võivad: 

    • Aidata säilitada regulaarset seedimist [7–16] 

    • Toetada normaalset sooletransiiti ehk toidu liikumist läbi soolestiku [8] 

    • Soodustada regulaarset soolestiku tööd [8] 

    • Toetada seedimise mugavust ja vähendada seedevaevustega seotud ebamugavustunnet [8] 

    • Aidata suurendada soolestiku tühjenemise sagedust ilma kõhulahtisust põhjustamata [18–20] 

    • Toetada kasulike soolebakterite kasvu ja tasakaalustatud mikrobiootat [7–16] 

    Kiudained ja ärritunud soole sündroom (ÄSS) 

    Ärritunud soole sündroom (ÄSS) on levinud funktsionaalne seedesüsteemi seisund, mis võib avalduda kõhuvalu, puhituse, kõhukinnisuse või kõhulahtisusena. Mõnel inimesel võib piisav kiudainete tarbimine aidata sümptomeid paremini kontrolli all hoida ning toetada soolestiku normaalset talitlust. 

    Uuringute põhjal võivad PHGG kiudained aidata parandada soolestiku regulaarset tööd, toetada seedimise mugavust ning leevendada mõningaid ÄSS-iga seotud sümptomeid [12,26,27]. 

    Soovitatav kiudainete kogus 

    Maailma Gastroenteroloogia Organisatsioon soovitab tarbida 20–30 grammi kiudaineid päevas. Kiudainete kogust võiks suurendada järk-järgult ning samal ajal jälgida piisavat vedeliku tarbimist [6]. 

    Kellele OptiFibre® sobib? 

    OptiFibre® sobib täiskasvanutele, rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele ning lastele alates 3. eluaastast. 

    OptiFibre® on eriotstarbeline meditsiiniline toit, mida tuleb kasutada tervishoiutöötaja soovituste kohaselt. 

     

    Allikad: 

    1. Portalatin M and Winstead N. Clin Colon Rectal Surg 2012;25(1):12-19. 2. Mugie SM, et al. Best Pract Res Clin Gastroenterol 2011;25(1):3-18. 3. Camilleri M, et al. Nat Rev Dis Primers 2017;3:17095. 4. Rao SS, et al. Nat Rev Gastroenterol Hepatol 2016;13(5):295-305. 5. Sharma A and Rao S. Handb Exp Pharmacol 2017;239:59-74. 6. World Gastroenterology Organisation Global Guidelines. Coping with common GI symptoms in the community. 2013. Available at https://www.worldgastroenterology.org/guidelines/ common-gi-symptoms/common-gi-symptoms-english Accessed May 2022. 7. Kapoor MP, et al. J Funct Foods 2017;33:52-66. 8. Polymeros D, et al. Dig Dis Sci 2014;59(9):2207-2214. 9. Rao TP and Quartarone G. Nutrition 2019;59:158-169. 10. Üstündag G, et al. Turk J Gastroenterol 2010;21(4):360-364. 11. Niv E, et al. Nutr Metab (Lond) 2016;13:10. 12. Giaccari S, et al. Clin Ter 2001;152(1):21-25. 13. Ohashi Y, et al. Benef Microbes 2015;6(4):451-455. 14. Takahashi H, et al. J Nutr Sci Vitaminol 1994;40(3):251-259. 15. Okubo T, et al. Biosci Biotech Biochem 1994;58(8):1364-1369. 16. Carlson J, et al. Anerobe 2016;42:60-66. 17. Patrick PG, et al. J Am Diet Assoc 1998;98(8):912-914. 18. Spapen H, et al. Clin Nutr 2001;20(4):301-305. 19. Homann HH, et al. Clin Nutr Suppl 2004;1:59-62. 20. Nakamura S, et al. Eur J Clin Nutr 2007;6(9):1086-1093. 21. Velazquez M, et al. Anaerobe 2000;6:87-92. 22. Black CJ and Ford AC. Nat Rev Gastroenterol Hepatol 2020;17(8):473-486. 23. Lovell RM and Ford AC. Clin Gastroenterol Hepatol 2012;10(7):712-721. 24. Canavan C, et al. Clin Epidemiol 2014;6:71-80. 25. Chey WD, et al. JAMA 2015;313(9):949-958. 26. Parisi GC, et al. Dig Dis Sci 2002;47(8):1697-1704. 27. Romano C, et al. World J Gastro 2013;19(2):235-240. 28. Trottier M, et al. Can Fam Physician 2012;58(8):836-838. 29. Kuronen M, et al. BJOG 2021;128(6):1057-1064. 30. Cullen G and O’Donoghue D. Best Pract Res Clin Gastroenterol 2007;21(5):807-818. 31. Tabbers MM, et al. J Pediatr Gastroenterol Nutr 2014;58(2):258-274. 32. Van den Berg MM, et al. Am J Gastroenterol 2006;101(10):2401-2409 33. Van der Wielen M, et al. BMC Fam Pract 2010;11:22. 34. Vriesman MH, et al. J Pediatr 2019;214:141-150. 35. Rushdi TA, et al. Clin Nutr 2004;23(6):1344-1352.